Vanas Muhu traditsioonis ristuvad valdavalt kolm teed. Nelja tee rist on haruldane—hea käekäigu nimel saab seal tõrjuda kurja väge. Võib sooritada ka tõrjemaagilisi riitusi tervise parandamiseks.

Looduses on hea väeväljaga paiku ,mida armastavad metsloomad. Kui mööda metsloomaradu hakkavad liikuma inimesed, võib sündida seitsme tee rist. See on sobiv paik Metsavana ( soomlastel Tapio, komidel Tenn ) tervitamiseks. Kui läheme metsa jalutama, tuleme virgena tagasi – oleme midagi omandanud metsaisa väest, s.o. metsa bioelektromagneetilisest väljast. Hea tahte märgiks peame Metsavanale tooma anni, linnud meid siis ei pelga, metsloomadel pole paanikat ja ise tunneme, et oleme vaimse sideme läbi Metsavana valdustesse vastu võetud.

Seitsme tee ristil võime veel tervitada äikesehoidjat Ukut (soomlastel ülijumal). Selleks peame kolm kord soovikivile koputama. Uku vahendab sooviriitusi. Me ei saa soovida midagi iseendale, sest sellise sooviga võiksime kedagi teist ahistada. Saame soovida ühele inimesele, oma perele, suuremale või väiksemale rühmale, oma rahvale või inimkonnale, lähtudes äratundmisest, et kui meie lähedased on õnnelikud, võime ka ise olla õnnelikud. Nii lihtne see ongi. Oma soovist ei tohi me rääkida, siis soovivägi väheneb. Koputatakse kivi teravama otsaga soovikivi lohku, põlve võiksime hoida soovikivi vastas , sest kivi on selle paiga väevälja vahendaja.

Meie esivanemate suhe loodusega oli isiklik ja teistest inimestest sõltumatu, see tähendas iseenda leidmist, oma hingeruumi ülesehitamist.